22.-24.06.12 toimus siis Twisteri tiimi jaoks esimene tähtsam test-/treeningvõistlus – Adventure Race Slovenia 2012. Nimetet üritus leidis aset juba 10-ndat korda, mis tõotas juubelile vastavalt huvitavat ja mitmekesist rada. Twisteri eesmärkideks sellel võistlusel oli MMi silmas pidades harjuda natuke võistlemisega mägisemal maastikul, liikuda pigem stabiilselt ja rahulikult, mitte kangutada pulss punases ja seejärel kuskil niisama vedeleda, ning harjutada kiiremat liigutamist vahetusalades. Hetkel võib öelda, et saime nimetatud asjadega rahuldavalt hakkama ning oleme oma sooritusega ise küll võrdlemisi rahul.
Hooaja tähtsamaid võistlusi silmas pidades, hoidis Mann end seekord kodumaal õiges toonuses ning võistkonna naispool oli meil esindatud Elo näol. Erinevalt eelnevatest aastatest oli ka Sloveenia rada seekord üles ehitatud nö valikuna. Ehk siis olid mõned kohustuslikud punktid ja palju vabatahtlikke ning ette antud aja jooksul tuli korjata võimalikult palju punkte. Ühtpidi teeb selline formaat võistluse huvitavaks ja annab mitmeid võimalusi konkurente üle kavaldada. Teisest küljest aga tahaks vahel võistelda ka traditsioonilisel võistlusel, kus võistluse lõpetab esimesena kiirem võistkond, ning jõuvahekorrad on rajal reaalajas hoomatavad. Lisaks tuli parema koondtulemuse huvides seekord ohverdada ka mitmed huvitavad alad, mida kindlasti oleks tahtnud tegelikult läbi teha. Meie puhul siis näiteks GPS orienteerumine ning kanjoneering.
Üldjoontes tegime omale aga jõukohased valikud, ehkki enne võistlust planeeritud liikumisteid tuli rajal korduvalt ümber mängida. Võistlus algas seekord vahemereäärsest Sloveenia linnast Piranist ning lõppes traditsiooniliselt Velenjes. Ilm oli hullult palav, aga mõnus. Kõigepealt tuli teha linnaorienteerumine Piranis. Seejärel ujumisetapp +26kraadises vahemeres, millele järgnes lühike kajakietapp samuti Vahemeres. Siis suundusime juba kerge jooksuga rulluisuetapile ning peale seda oli põhimõtteliselt päev otsa kestev rattaetapp, mis lõppes esimeses kohustuslikus punktis trekkinguetapi alguses. Õhtuks saime trekkingule ja esimese öö tegelesimegi peamiselt trekkimisega. Öö lõpuks saime veel siiski rattaga sõita kohta, kus oli pooletunnine orienteerumine ja umbes sama pikk Skike (maastikul sõitmiseks ette nähtud rullsuusad).
Peale skike’i saime taaskord veidi trekkida ja avastada I maailmasõja aegseid koopaid mäe sees. Sellele järgnes jällegi lühem kajakietapp mööda jõge ja seejärel juba terve teise päeva kestev trekking, mille vahepeal saime laskuda suurepärastesse koobastesse ja ka veidike orienteeruda. Vastu õhtut jõudsime järgmisse kohustuslikku punkti, kust suundusime rattaetapile, mis kestis põhimõtteliselt kuni võistluse lõpuni. Siiski oli rattaetapi vahel ka mitmeid lisaetappe, nagu näiteks rattaorienteerumine eriti nõudlikul Ljubljana lähedasel maastikul ning Skike etapp vägagi mitte skiketaval pinnasel.
Kõige selle kokkuvõtteks saavutasime peale mitmeid tulemuste ümber vaatamisi siiski kuuenda koha, mida loeme nii rahvusvahelises ja tugevas konkurentsis igati kordaläinud tulemuseks. Meist eespool siis vaid kaks tugevat Tsehhi tiimi, üks kohalik Sloveenia tiim, head sõbrad Soomest ja loomulikult ka karmid konkurendid kodumaalt :). Palju õnne kõigile neile selle puhul. Järgmisel korral üritame taas kord pakkuda tugevat konkurentsi.
mulle meeldib korraldajate inglise keel (tulemustes): orientiring ja orientation. Väga palju häid mõtteid tuleb kohe pähe, nt orientirimine